Tulumaksutagastus: tarbimispidu või säästuvõimalus?

Statistika näitab, et kuigi eraisikute hoiused on kahel viimasel aastal kasvanud kiiremini kui kunagi varem, puudub suurel osal Eesti inimestest regulaarne raha kõrvale panemise harjumus. Kõige lihtsam on säästmisega algust teha tulude deklareerimisel tagastatud summa abil, soovitab Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem.

Finantspuhver on oluline nii eraisikute kui ka ettevõtjate jaoks. See annab turvatunde ja tagab hakkamasaamise ka majanduslanguse ajal või mõne ootamatu suurema kulutuse tekkimisel. Siiski on regulaarne raha kõrvale panemine ja kogumine paljude jaoks endiselt keeruline või puudub säästmise harjumus sootuks. Raha kogumise ja kasvatamisega aitab algust teha tulumaksutagastus, mis on esimeseks seemneks.

Kuidas sääste kasvatada?

Levinud viisiks säästmisel on sihipäraselt raha teisele kontole kogumine. See on turvalisem, kui sularaha hoidmine, kuid kontol olev raha ei teeni lisatulu. Lisaks väheneb raha väärtus ajas elukalliduse tõusu arvelt.

Investeerimist seostatakse enamlevinud arusaamade kohaselt aktsiate ja finantsinstrumentide või kinnisvara ostuga. Edukas investeerimine eeldab teadmisi, lisaks nõuab turu arengutega kursis olemine ka aega. Kui aega ja teadmisi napib, võib tormakalt investeerimine teenida hoopis vastupidist eesmärki. Kinnisvara soetamine nõuab aga suuremas summas vaba raha ja turu tundmist. Kust siis alustada? Kõige lihtsam ning riskivabam on teha esimesed raha kogumise sammud hoiustades.

Milline hoius valida?

Enamasti ei valita hoiust investeerimise võimalusena, vaid säästmise lahendusena, sest teenitav tulu jääb mõne protsendi piiresse. Raha väärtuse hoidmiseks on see aga väga hea lahendus. Vaba raha tasub hoida alati seal, kus on võimalik seda kasvatada. Hoiuste boonuseks on turvalisus, sest hoiused on riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ja puudub risk oma raha kaotada.

Enimlevinud hoiuse tüübid on tähtajaline hoius, kasutushoius, kogumishoius, investeerimisriskiga hoius ja lastehoius. Kõik on olemuselt erinevad ning toetavad konkreetset eesmärki. Lastehoiusega kogutakse raha pikemaajaliselt lapse tuleviku kindlustamiseks, kasutus- ja kogumishoius on aga mõeldud raha kogumiseks suuremate väljaminekute jaoks, näiteks uue kodumasina või puhkusereisi ost. Tähtajaline hoius on kõrgeima intressiga hoiuse tüüp, kuhu tasub panna raha, mida pole vaja hoiustamise perioodil kasutada.

Kui väikeste laste vanemad koguvad lastehoiusesse, et aidata oma lastel lihtsamini iseseisvasse ellu astuda, siis tähtajalise hoiuse kliendid on enamasti üle 55-aastased, kes soovivad elu jooksul kogutud sääste turvaliselt kasvatada.

Seega sobib hoiustamine kõigile, olenemata vanusest. Kui oled teinud otsuse hoiustamise kasuks, siis tasub kindlasti erinevaid tooteid ja pakkumisi võrrelda. Hoiustamist pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end kõrgema tootlikkusega ning lubavad pankadest kordades suuremaid intresse. Kui pankade hoiuseintressid jäävad vahemikku 0-2%, siis hoiulaenuühistud reklaamivad isegi kuni 10% tootlikkusega hoiuseid, kuid tuleb arvestada, et need hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ja hoiulaenuühistu tegevuse lõpetamisel on oht oma rahast ilma jääda.