Kui eelneval paaril aastal mõjutas autoturul toimuvat eelkõige kiibikriis ja tarneraskused, siis tänavu tarbijate üldine ebakindlus ning kaudsemalt ka autotööstust suunavad rohedirektiivid.
Sellel aastal auto vahetamist või uue ostmist plaaninud inimesed on praegu oma valikuid tehes veidi kahtlevad. Ühtpidi on tekkinud ootus, et tänavu tulevad autode hinnad alla. Teisalt on tänavu rohkem neid inimesi, kes lükkavad üldise elukalliduse ning Ukraina sõjast tingitud ebakindluse tõttu planeeritud autoostu edasi. Ratsionaalselt kaalutledes puudub enamasti ju otsene vajadus vahetada auto uuema vastu. Julgen siiski ennustada, et paljud ootavad kevadet, et näha kas üleüldine hinnatõus jätkub ning kas autode valik suureneb ning tulevad sooduspakkumised.
Uued autod ei lähe odavamaks
Eelmisel aastal vähenes uute autode müük Eestis 9%. Languse peamiseks põhjuseks oli tarneraskused. Mõnede markide puhul tuli eriti odavama ja keskmise hinnaklassiga autode kättesaamist oodata ligi aasta. Kuna autotootjaid kimbutasid jätkuvalt kiibidefitsiit, sõjast tingitud allhankeprobleemid ning elektriautode akude nappus, siis suunati kõik ressursid kasumit teenivate kallimate mudelite tootmisse.
Uute autode laovarude mõningast normaliseerumist ilmestab fakt, et käesolevat aastat alustati väikese müügikasvuga. Jaanuaris müüdis Eestis 1773 uut sõiduautot, mida oli 2,8% rohkem kui aasta varem. Samas olid need enamasti kuid ja kuid varem tellitud autod, mis nüüd lõpuks Eestisse saabusid ja loovutati klientidele koos registreerimistunnistusega, mis kandis uue aastanumbri templit.
Kuigi tänavu hakkavad laovarud taastuma, siis minul puudub usk, et uued autod muutuksid odavamaks ning müüjad hakkaksid korraldama sooduskampaaniaid. Paljudel uute autode müüjatel oli juba eelmisel aastal kliendid 2023. aasta müügimahuks garanteeritud. Isegi, kui mõned kliendid tühistavad majanduse ebakindlusest tulenevalt oma eelbroneeringu, siis leitakse vabanenud autodele kiiresti uus ostja.
Lisaks on autode omahind tänu energia, transpordi, toorme- ja komponentide kallinemisele tublisti tõusnud. Samuti muudab uutele sõidukitele kehtestatud karmimate keskkonnanõuete täitmine väiksemate ja odavama hinnaklassi autode arendamise ja tootmise oluliselt kallimaks ning mittetasuvaks. Tänu sellele suunavad tootjad oma fookuse üha rohkem kallimate ja luksuslikemate mudelite tootmisele. Näiteks on Mercedese valikust sel kümnendil kadumas kõik madalama otsa mudelid. Ford teatas, et lõpetab legendaarse väikeauto Fiesta valmistamise ning sarnaseid uudiseid on tulemas veelgi.
Väike- ja pereautode valik jääb iga aastaga aina ahtamaks. Lisaks traditsioonilistele sedaanidele on tootjate mudelivalikust kadunud seitsmekohalised mahtuniversaalid ning nüüd ka tasapisi väikeautod. Seega kasvab veelgi hinnalt kallimate linnamaasturite osakaal. Rääkimata pealetulevatest elektriautodest, mis maksavad tänu kallile akutehnoloogiale sisepõlemismootoriga mudelitest oluliselt rohkem.
Kasutatud autode valik suureneb
Uute autode defitsiit käivitas viimastel aastatel kasutatud autode turul absurdse hinnaralli, mis tänaseks on peatunud. Järelturul tõusid hinnad sisuliselt kaks aastat jutti. Aasta vana auto eest küsiti kohati uuest kõrgemat hinda. Paari aasta eest liisitut autot oli võimalik müüa soetamishinnaga. Pakutav valik oli väga nadi ning kaubaks läks kõik, mis müüki tuli.
Läinud aasta teises pooles taastus järelturul pakkumine ning tänaseks on turg normaliseerunud. Sõidukite sissetoomine on märkimisväärselt kasvanud ning ostjatel tekkinud taas valikuvõimalus. Autode müügiperiood pikeneb ning hinnas on võimalik taas kaubelda. Samas pole alla 30 000 euro maksvate autode puhul mõtet oodata hinnasula. Vaevalt, et kasutatud autode turul langevad nüüd hinnad kümneid protsente nagu nad tõusid 2021. aastal.
Coop Panga enda liisingustatistika näitab, et 46% liisitud kasutatud autodest olid hinnavahemikus 10 000 – 20 000 eurot, 28% kuni 30 000 eurot ning 12% hinnaga kuni 40 000 eurot. Käesoleval aastal selles osas muutust pole ette näha.
Kui analüüsida, millised olid eelmisel aastal seitse kõige populaarsemat uut sõiduautot, siis pooled neist maksid kuni 30 000 eurot. Ülejäänute hind küündis 40 000 euro kanti ning nende hulgas domineerisid linnamaasturid.