Rahaasjade korraldamise aabitsatõde ütleb, et igal inimesel peaks olema kõrvale pandud vähemalt kahe kuu sissetulek, mille abil ootamatutes olukordades hakkama saada. Lisaks säästude kogumisele on oluline läbi mõelda ka see, kuidas oma raha turvaliselt hoida ja kasvatada.
Suur osa Eesti inimeste rahast seisab arvelduskontodel protsentigi lisa teenimata. Samuti on jätkuvalt palju inimesi, kes eelistavad hoida oma sääste kodus sularahana. „Sukasääres“ hoitav raha pole turvaliselt kaitstud varguste ega õnnetuste eest. Tavalisel arveldusarvel on raha küll paremini hoitud, kuid kaotab inflatsiooni tõttu väärtust ega teeni sentigi lisa. Nutikalt paigutades on võimalik panna raha tulu teenima.
Kuidas oma raha kasvatada?
Aktsiatesse, võlakirjadesse või fondidesse investeerimine võib olla tulus, kuid edu eeldab pidevat tööd, turu tundmist ja investeeringutega tegelemist. Majandustsüklid avaldavad investorite varale eriti tugevat mõju – pead olema valmis ka raha kaotama.
Kui sa ei soovi riskida väärtpaberitesse investeerimisega, siis turvalisem lahendus raha kasvatamiseks on hoiustamine. Pangas hoiustamine on riskivaba – hoiusumma säilimine hoiuperioodi lõpuks on sajaprotsendiliselt tagatud. Lisaks on hoiused riigi poolt tagatud, sest kõik hoiused koos kogunenud intressidega väärtuses kuni 100 000 eurot hoiustaja kohta on garanteeritud tagatisfondi seaduse järgi.
Kui oled teinud otsuse hoiustamise kasuks, siis tasub kindlasti võrrelda erinevaid pakkumisi. Kuigi hoiused on kõigis Eestis registreeritud pankades täpselt ühtviisi tagatud, erinevad intressid erinevates pankades tuntavalt, ulatudes nullist kuni 2 protsendini.
Pank või hoiu-laenuühistu?
Hoiustamise võimalusi pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad kordades kõrgemaid intresse. Hoiu-laenuühistus hoiustamine on seotud suuremate riskidega, sest erinevalt pankadest pole mingit tagatist hoiustatud summa säilimisele. Enamasti puudub ka läbipaistvus, kes on ühistu omanikud ja kuhu sinna hoiustatud raha edasi investeeritakse.
Hoiu-laenuühistute nime alla peituvad tavalised äriühingud, kuhu paigutatud hoiuseid tagatisfond ei taga, seega võid hoiu-laenuühistu pankroti korral oma rahast ilma jääda. Turvalisem on avada hoius pangas ning võrrelda pankade pakkumisi, et näha, kus on võimalik raha reaalselt kasvatada. Näiteks Eesti kapitalil põhinev Coop Pank maksab tähtajaliselt hoiuselt intressi kuni 2% aastas, mis on võrreldes teiste suuremate pankadega kõrgeim intressiprotsent. Hoiuse avamine käib lihtsalt läbi internetipanga või pangakontoris ning hoiust saab automaatselt pikendada. Seega, mõtle läbi, kas Sinu raha teenib tulu või kaotab pangakontol seistes väärtust ja vali hoiustamiseks enda jaoks kõige kasulikum partner.
Kindlusta lapse tulevik
Kui oled lapsevanem, siis mõtle juba varakult, kuidas lapsele elluastumiseks vajalik stardikapital kokku koguda. Coop Panga lastehoius on üles ehitatud põhimõttel, et sinna kogunenud raha oleks abiks lapse koolitee alustamisel, mõne hinnalisema unistuse täitmisel või elutee alustamisel täiskasvanuks saades. Mida varem alustad, seda suurem summa koguneb.
Raha võivad igal ajal ja ükskõik mis summas kanda lastehoiusele nii vanemad, vanavanemad, laps ise kui ka kõik teised, näiteks võib paluda sinna kanda sünnipäevakingitused. Iga-aastane minimaalne summa, mis hoiusele peab laekuma, on 72 eurot. Kui hoius on kehtinud vähemalt kolm aastat, on lapse 7-, 10- või 15-aastaseks saamisel võimalik tema sünnipäevakuu jooksul hoiusel olevat raha välja võtta ka ilma lepingut katkestamata. Lisaks annab Coop Pank hoiuse avamisel stardiraha 50 eurot.