Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova hinnangul on MES-i kaaslaenu uued tingimused mõistlikud ja aitavad täita kaaslaenu peamist eesmärki: parandada kapitalile ligipääsu kodu rajamiseks maapiirkonda. Ta kinnitas, et Coop Pank jätkab kaaslaenu soovitamist ning aktsepteerib seda jätkuvalt kodulaenu kaasfinantseeringuna, kuid palus kõigil uutel taotlejatel muutunud tingimustega arvestada.
Ligi 40 protsenti kõigist MES kaaslaenuga rajatud kodudest on rahastatud Coop Panga kodulaenuga. Sellega on Coop Pank kõige aktiivsem pank turul, kes kaasab kaaslaenu kodu omafinantseeringuna. „Meile on tähtis elu edasi viia igas Eestimaa paigas ja kaaslaen on hea meede, mis lihtsustab paljude jaoks kodu rajamist maapiirkonda, kus muidu on ligipääs kapitalile raskendatud. See on nii sellepärast, et väljaspool tõmbekeskusi arvestavad pangad sageli kinnisvara väärtust laenu tagatisena linnadega võrreldes madalamalt, samas on ehituse ja renoveerimise maksumus enam-vähem sama,“ lausus Ossipova.
Ossipova sõnul soetavad Coop Panga kliendid MES-i kaaslaenu abil maapiirkondadesse kõige enam juba valmis kodusid ning keskmine kodulaenu summa jääb 123 000 euro juurde, millest MES kaaslaenu osakaal on umbes 56 000 eurot ja panga poolt antav laenusumma 67 000 eurot. „Eelkõige ostetakse maapiirkonda kodusid, mis vajavad renoveerimist ning MES-i kaaslaen on hea võimalus neile, kellel omafinantseeringut pole või kes soovivad oma vaba raha kasutada hoopis maja korrastamiseks ja kaasajastamiseks,“ rääkis Ossipova.
Taotlemine algab pangast
Kokku on MES käesoleva aasta jaanuari lõpu seisuga soodustanud maapiirkondade kodude rajamist ligi 9 miljoni euro ulatuses. Kaaslaen on mõeldud kodu rajamiseks väljaspool linnu ja Harjumaad, kuni 1000 inimesega asustusüksustesse. MES-i kaasfinantseeringu maht saab olla kuni 50% laenuks vajaminevast summast ja sellega toetatakse elumajade ja ridaelamute ehitamist, ostmist või renoveerimist tähtajaga kuni 30 aastat.
MES-i kaaslaenu kasutamiseks tuleb esmalt esitada pangale kodulaenu taotlus. Kui pank on teinud siduva laenupakkumise, tuleb taotlejal esitada see MES-ile koos kaaslaenu taotlusega ning muude dokumentidega, mida MES nõuab. Seejärel teeb MES kaaslaenu taotluse rahuldamise kohta otsuse, mille laenutaotleja edastab pangale. Pank ja MES valmistavad kumbki ette oma laenulepingud ja pärast lepingute allkirjastamist korraldab pank notariaalse tehingu.
MES-i kaaslaenu kui maale elama asumist soodustava pilootprojektiga alustati 2021. aasta lõpus kahes Eesti piirkonnas: Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Aasta hiljem laiendati meedet muudesse Eesti maapiirkondade asustusüksustesse, kus elab alla 1000 elaniku. Harjumaa on tervikuna meetmepiirkondadest välistatud. Praeguseks on otsustatud eluaseme kaaslaenu meedet pikendada kuni 2024. aasta lõpuni.
Mis muutub?
Alates 1. märtsist tuleb MES-i kaaslaenu kasutada soovijatel arvestada mitme olulise muudatusega.
- Esiteks suureneb kaaslaenu maksimaalne intressimäär 2,5 protsendi pealt 3,5 protsendi peale. Tegemist on terveks kaaslaenu perioodiks fikseeritud intressiga ning see ei saa ületada panga pakutud kodulaenu intressi.
- Teiseks tõuseb ühe laenusaaja netosissetuleku nõue vähemalt 1400 euroni kuus ja kahe laenusaaja korral vähemalt 2400 euroni kuus.
- Kolmandaks, MES täpsustas tingimustes, et kaaslaenuga ostetav, renoveeritav või ehitatav kodu eluruumide pind peab oleme vähemalt 70 ruutmeetrit, kuid ei saa olla suurem kui 300 ruutmeetrit. Samuti lisatakse nüüdsest kaaslaenu lepingusse tingimus, et elamu peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormatiividele ja tagama sisekliima, mis võimaldab seal elada aastaringselt.