Liigu edasi põhisisu juurde

Coop Panga keskkonnamõju uuring: lõviosa panganduse süsinikujalajäljest tekib laenu- ja investeerimistegevusest

Suurim osa ehk üle 99 protsendi panganduse keskkonnajalajäljest tekib laenu- ja investeerimistegevusest, mistõttu tuleb äritegevuse jalajälje vähendamiseks sellele enim tähelepanu pöörata, selgus Coop Panga süsinikujalajälje uuringust.

Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuhi Aleksei Akulistõi sõnul on tegemist panga esimese põhjaliku süsinikujalajälje uuringuga, mis tulenes vajadusest hea äritegevuse mõju juhtimise järele. „Pole kahtlust, et finantssektori käes on juhtroll rohepöörde eestvedamisel. Arvutuste tulemused näitavad, et meie tänase äritegevuse suurim mõju keskkonnale tuleneb laenamisest ja investeerimisest, mis on 203 tuhat tonni CO₂-ekvivalenti ehk üle 99 protsendi kogu mõjust. Nende tulemuste põhjal saame teha teadlikke otsuseid oma portfelli mõju vähendamiseks, et liikuda püstitatud kliimaeesmärkide suunas teaduspõhiselt,“ ütles Akulistõi.

Kliimamõjude avaldamine rahvusvahelise mittetulundusühingu CDP kaudu aitab pangal paremini hinnata oma tegevuse mõju keskkonnale, et astuda õigeid samme CO₂ jalajälje vähendamiseks. „Me oleme esimene Eesti pank, kes osaleb CDP rahvusvahelise keskkonnamõjude avalikustamise projektis, mida peetakse maailma keskkonnaaruandluse kuldstandardiks. Augustis liitusime ka globaalse süsinikuhindamise süsteemiga PCAF, mis aitab meil mõõta laenuportfelli CO₂ jalajälge viisil, mis on võrreldav teiste pankade ja finantsasutustega üle maailma,“ märkis Akulistõi.

Tema sõnul klientidele läbiviidud hindamine hetkel ühtegi lisakohustust kaasa ei too ning tulemuste põhjal saavad kliendid oma kliimamõjust parema ülevaate. „Vajadusel saame olla neile ka partneriks kliimamõjude vähendamisel ning aidata neil täita Euroopa Liidu poolt rakendatavaid suuniseid ja regulatsioone,“ kinnitas jätkusuutlikkuse projektijuht Akulistõi.

Coop Panga möödunud aasta süsinikuheite jalajälg on 204 323 tonni CO₂-ekvivalenti, millest suurem osa ehk 99,7 protsenti tulenes laenu ja investeeringute portfellist ning 0,3 protsenti kontoritegevusest.

Süsinikuheite jalajälje uuringus hinnati nii laenude ja investeeringute mahtu kui ka süsinikuintensiivsust. Coop Panga laenu- ja investeeringute portfelli kogu jalajäljest moodustasid ärilaenud 42 protsenti (85 707 t CO₂-ekv), eluasemelaenud 26 protsenti (53 373 t CO₂-ekv), ärikinnisvara 23 protsenti (45 980 t CO₂-ekv) ja liisingud andsid 9 protsenti (18 590 t CO₂-ekv). Liisingute mõju jagunes sõiduautode (69%), kaubikute ja veokite (30%) liisingute vahel ning busside kliimamõju osa oli 1%.

Kõige väiksema osa 673 tonni CO₂-ekvivalenti ehk 0,3 protsenti andis Coop Panga süsinikuheite jalajäljest kontoritegevus, mis saadi kontorite elektri- ja soojusenergia, sisseostetavate teenuste ja toodete, põhivara, töötajate tööle liikumise viiside ja kasutatud kütuste liikide ning jäätmete ja kaudsete emissioonide mõõtmise tulemusel.

Coop Pank mõõtis oma tegevusega seotud süsinikuheidet 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 rahvusvahelise süsinikuheite mõõtmise standardi (Greenhouse Gas Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard) järgi. Süsinikujalajälge hinnati rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside mõõtmise standardiga, mõõtes seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguseid – süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Süsinikujalajälje mõõtmisel tegi Coop Pank koostööd Eestis loodud jätkusuutliku ja vastutustundliku äri kujundamise partneriga Sustinere.

Coop Pank on esimene Eesti pank, kes osales rahvusvahelise mittetulundusühingu CDP projektis, mis kogub ja avalikustab investorite, ettevõtete ja linnade keskkonnamõju. Koostöös CDP-ga kutsus tänavu märtsis üle 680 rahvusvahelise finantsasutuse ja investori, kelle varade väärtus on üle 130 triljoni dollari ettevõtteid üles avaldama andmeid keskkonnamõjude kohta. Sel aastal avalikustas keskkonnamõjusid üle 18 700 ettevõtte. Aasta lõpus väljastatakse ettevõtetele tulemustele vastavad reitingud, mis annavad osalejatele tagasisidet nende jätkusuutlikkuse arengu kohta. Lisainfo: www.cdp.net/en.

Tänavu augustis liitus Coop Pank süsinikuhindamise finantspartnerlusega PCAF (Partnership for Carbon Accounting Financials), mis ühtlustab laenude ja investeeringute kaudu rahastatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamist ja avalikustamist. Partnerlusega liitunud finantsasutused hindavad ühtse metoodika järgi oma laenu- ja investeeringute portfelli mõju kliimale ja seavad eesmärgiks Pariisi kliimaleppe täitmise.

2021. aastast kuulub Coop Pank Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumisse, kus alates 2022. aastast kannab pronkstaseme märgist.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 139 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks omanikuks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

Coop Panga süsinikujalajälje mõõtmise täpsemate tulemustega saab tutvuda aruandes „Coop Pank AS-i 2021. aasta süsiniku jalajälg“. Panga keskkonnaprojektidest saab lugeda lähemalt veebirubriigist „Keskkonna heaks“.

Jaga